Eesti poliitilise kultuuri allakäik
Nii nagu õhtumaa allakäik tabab Euroopat paramatult, olgu selle põhjustajaks eurooplased, juudid või neegrid, hakkab mõtlemisvõime deformeerumine ka inimest tabama. Lugedes Jürgen Ligi blogi, kus ta soovitab kellelgi "Kallel" end põlema pista ning sellega enda elu kergemaks teha, olemegi jõudnud sinnamaale, kus poliitiline eliit on täiesti mandunud ning mõtlemisvõime on asendatud lahmimise, demagoogia ja brüsseli direktiividega. Mis mõtlemisvõimest saab juttu olla, kui Rahvaliit, kes osales alles Reformierakondlasest peaministri sm Ansipi umbusaldamisel, kui juba ollakse avasüli nõus koalitsiooni minema. Paljud on unustanud, et poliitika on suur näitelava ning sündmusi dikteeritakse ülevalt (kellel raha sellel võim). Nii polegi imestada, et ka kõige erineva maailmavaatega parteid saavad olla koalitsioonis (olgu siis selleks Reform ja Kesk). Sellega luuakse mulje valijatele et meil on arvamuste paljusus ning erakonnad vastanduvad üksteisele. Nii see aga pole ning kui pappi pritsib ja valijad demagoogiat edaspidigi usuvad saavad nad alati petta. Poliitiline kultuur on ninapidi mutta tambitud. Lugesin Raigo Sõle raamatut "Ahvist kodaniks..", kus Sõlel oli hea ettepanek kodakondsuse kitsendamise osas. Saadik, kes on mingi sigadusega hakkama saanud kaotab kodakondsuse ning ta ei saa enam osaleda riigi juhtimisprotsessis. Samuti tervitan kodakondsuse kitsendamist, tehes seda tõstame me oluliselt valitute kvaliteeti. Kodanike ring on väike, kuid nad on terava sotsiaalse närviga inimesed, kes tunnevad huvi poliitika ja riigiasjade vastu. Kõigepealt tuleks aga alustada meie ebademokraatliku valimissüsteemi muutmiseks. Varasemas tabelis ma näitasin, kes oleks tegelikult saanud Riigikokku, kui valimised oleksid olnud lihtsad, selged ja arusaadav. Selle asemel on meil suletud nimekirjad ning nö. häältepüüdjad (tavaliselt mõni populaarne isik), kellel pole lootustki saada Riigikokku. Teiseks tuleb kaotada ära erakondade rahastamine riigieelarvest. Erakondade rahastamine peab ja tohib olla vaid eralõbu, olgu siis selleks partei liige või mitte. Praeguses olukorras saame me seda, et maksumaksja raha eest kulutab partei riigi raha kõikvõimalikeks kampaaniateks, promoüritusteks ja erakonna finantseerimiseks. See kõik on tore, aga miks peaks erahuvide eest seisvat ühendust (sõna-sõnalt tõlkes era-kond, erahuvide eest seisev grupp) rahastama riigi poolt.Praeguses Eestis on puudu eelkõige riigimehelikkusest. Poliitikud ja erakonnad mõtlevad vaid valimiselt valimisele, kodanik on tema jaoks eelkõige valija, ülejäänud ajal on ta maksumaksja. Kes teise ideed kõige paremini vastandada oskab ja oma kõige paremini promob, see on või sees. Ja pärast imestab see sama valija et kuidas need erakonnad on koalitsioonis, kui nad alles üksteist mustasid. Lähtudes põhiseadusest peab erakond tegema otsuseid, mis on head riigile, mitte otsused, mis on kasulikud eelkõige valijale ja erakonnale, seega ei tohiks olla maailmavaatelisi probleeme, vaid peaksidki olema eelkõige lähtenurgad, mida võib lihtsalt nimetada arvamuste paljususeks. Nii et seltsimehed poliitikud - käitugem riigimehelikult ja olge ka kodanikkonnale eeskujuks, siis säilib austus teie suhtes ka edaspidigi. Seniks aga head rabelemist uue koalitsiooni osas.
