Eesti poliitilise kultuuri allakäik

Eesti poliitilise kultuuri allakäik

Nii nagu õhtumaa allakäik tabab Euroopat paramatult, olgu selle põhjustajaks eurooplased, juudid või neegrid, hakkab mõtlemisvõime deformeerumine ka inimest tabama. Lugedes Jürgen Ligi blogi, kus ta soovitab kellelgi "Kallel" end põlema pista ning sellega enda elu kergemaks teha, olemegi jõudnud sinnamaale, kus poliitiline eliit on täiesti mandunud ning mõtlemisvõime on asendatud lahmimise, demagoogia ja brüsseli direktiividega. Mis mõtlemisvõimest saab juttu olla, kui Rahvaliit, kes osales alles Reformierakondlasest peaministri sm Ansipi umbusaldamisel, kui juba ollakse avasüli nõus koalitsiooni minema. Paljud on unustanud, et poliitika on suur näitelava ning sündmusi dikteeritakse ülevalt (kellel raha sellel võim). Nii polegi imestada, et ka kõige erineva maailmavaatega parteid saavad olla koalitsioonis (olgu siis selleks Reform ja Kesk). Sellega luuakse mulje valijatele et meil on arvamuste paljusus ning erakonnad vastanduvad üksteisele. Nii see aga pole ning kui pappi pritsib ja valijad demagoogiat edaspidigi usuvad saavad nad alati petta. Poliitiline kultuur on ninapidi mutta tambitud. Lugesin Raigo Sõle raamatut "Ahvist kodaniks..", kus Sõlel oli hea ettepanek kodakondsuse kitsendamise osas. Saadik, kes on mingi sigadusega hakkama saanud kaotab kodakondsuse ning ta ei saa enam osaleda riigi juhtimisprotsessis. Samuti tervitan kodakondsuse kitsendamist, tehes seda tõstame me oluliselt valitute kvaliteeti. Kodanike ring on väike, kuid nad on terava sotsiaalse närviga inimesed, kes tunnevad huvi poliitika ja riigiasjade vastu. Kõigepealt tuleks aga alustada meie ebademokraatliku valimissüsteemi muutmiseks. Varasemas tabelis ma näitasin, kes oleks tegelikult saanud Riigikokku, kui valimised oleksid olnud lihtsad, selged ja arusaadav. Selle asemel on meil suletud nimekirjad ning nö. häältepüüdjad (tavaliselt mõni populaarne isik), kellel pole lootustki saada Riigikokku. Teiseks tuleb kaotada ära erakondade rahastamine riigieelarvest. Erakondade rahastamine peab ja tohib olla vaid eralõbu, olgu siis selleks partei liige või mitte. Praeguses olukorras saame me seda, et maksumaksja raha eest kulutab partei riigi raha kõikvõimalikeks kampaaniateks, promoüritusteks ja erakonna finantseerimiseks. See kõik on tore, aga miks peaks erahuvide eest seisvat ühendust (sõna-sõnalt tõlkes era-kond, erahuvide eest seisev grupp) rahastama riigi poolt.
Praeguses Eestis on puudu eelkõige riigimehelikkusest. Poliitikud ja erakonnad mõtlevad vaid valimiselt valimisele, kodanik on tema jaoks eelkõige valija, ülejäänud ajal on ta maksumaksja. Kes teise ideed kõige paremini vastandada oskab ja oma kõige paremini promob, see on või sees. Ja pärast imestab see sama valija et kuidas need erakonnad on koalitsioonis, kui nad alles üksteist mustasid. Lähtudes põhiseadusest peab erakond tegema otsuseid, mis on head riigile, mitte otsused, mis on kasulikud eelkõige valijale ja erakonnale, seega ei tohiks olla maailmavaatelisi probleeme, vaid peaksidki olema eelkõige lähtenurgad, mida võib lihtsalt nimetada arvamuste paljususeks. Nii et seltsimehed poliitikud - käitugem riigimehelikult ja olge ka kodanikkonnale eeskujuks, siis säilib austus teie suhtes ka edaspidigi. Seniks aga head rabelemist uue koalitsiooni osas.

Padari meeleheitlik samm

Nii üle pika aja siis liinil tagasi. Delfi kirjutab siis Ivari Padari maksumuudatustes, sooviks veidi oma võhikliku talupojamõistusega neid analüüsida.
- Tulumaksumäära kergitamine 26 protsendile (+5%) ja eliidile 30 protsenti. Minu arvates ei ole maksutõstmine kriisi ajal reaalne. See on umbes sama kui tuua näide merehädalistest. Peale kuut aega merel on meeskond kaotanud igasuguse lootuse elavate kilda naasta. Kuna neil on toidutagavarasid napilt on nad otsustanud neid vaid vähesel määral kasutada. Nüüd aga ütleb laevakapten et me hukkume kõik ja sööme kõik täna ära. Liialt kiirustatud käitumine? Riik soovib nöörida oma kodanikke ehk võtta laenu ning makstes avaliku sektori võlakoorma sinu ja minu arvelt tagasi. Sealt tulevadki kõik need maksutõusud.
- Kaitsekulude vähendamist 1,5 protsendini toetan niikaua kuni riigil on oskuslikud juhid, kes meid kunagi sõjani ei vii ning oskavad seda vältida. Kõige parem sõda on välditud sõda. Kui me aga langetame kaitsekulutusi, näitab see aga omalt poolt seda, et anname võimaluse teistele riikidele meid provotseerida (küll mitte lähemal ajal) ning see võib viia ajudega kaadri äravoolule. Praegusel ajal tundub siiski kaitsekulude pealt kokku hoidmine mõistlik samm.
- Igasuguste maksude ja aktsiisiga on samamoodi mis tulumaksumääraga ehk see tähendab tulekahju kustutamist uue tulekahjuga. Eemaldame probleemi ja tekitame uue, selle asemel et probleemi algpõhjust otsida.
- On ka paar mõistlikku lahendust. Üks on admin kulude kärpimine 10% ja erakonna kulude kärpimine. See on siiski liiga väike vähendamine ning arvan et püha lehma seekord ei puudutata vaid kotitakse tavalisi inimesi, võlgnikke, lastega peresid jne
- Esimese ja teise lapse pealt saadava täiendava tulumaksuvaba miinimumi kaotamine. Selle asemel võiks võrdselt anda emapalka kõikidele emadele. Muidu ütleme nii et jah kõik on sündinud võrdsetena ainult mõned saavad juba sünnitoetusena mitu korda suurema summa ja ei pea mõtlema kust homme süüa saab. Muidu on aga kõik võrdne! Avanti poppolo!

-Kokkuvõtteks niipalju et reaalseid lahendusi ma siin ei näe. Ainult üks suur maksutõus, tööpuuduse suurenedes kaob ka see pisku ära. Riik ei suuda välja tuua optimaalseid lahendusi, alustada võiks meiliboksi ülespanemiseks Toompeal ja kõik need parteioinad ära koondada. Mõistlik seegi. Järjest enam saab selgest ka Küla-Jukule, et kärpimisest võidab vaid valitsev klikk, kuigi devalveerimine on tunduvalt humaansem samm.

Olukorrast Suurbritannias

Kuna Eesti riik on korduvalt öelnud, et riigi mure pole töökohti luua, siis vaatame mis toimub Suurbritannias. Täna olid parlamendis suured vaidlused eelarve üle. Otsustati vastu võtta otsus, mis peaks uute töökohtade loomist rahastama 1.7 miljardi naelaga. Samuti 50%-line tulumaks inimestele kes teenivad üle 150 000 naela aastas. Tore et mõnes riigis veel arvatakse et riik on kodanike jaoks mitte vastupidi.

Riigi abi ettevõtluse arendamiseks?

Hiljuti oli just selgunud, et eurotoetuste maksmine ettevõtjatele viibib. Eriti põllumajanduses. Olles vaadanud viimaseid Riigikogu infotunde on näha, et härra Seeder ei saa lihtsalt oma tööga hakkama, samamoodi nagu enamik teisi ministreid. Mees annab mingeid vastuseid et oh jah töö on raske, jah meil on palju probleeme on vajakajäämisi, aga kõik saab lahendatud. Lubadus lubaduse otsa. Braavo!
Nüüd on siis Kadarbiku talu peremees Ants Pak sirutanud oma käe bürokraatiamasina vastu ning seletanud Ansipile et maksu- ja tolliamet lihtsalt ei tööta. Nii see bürokraatia paraku ongi: eee minu nõunik tegeleb selle asjaga, kuid täna teda siin ei ole, tulge palun homme; homme räägib seesama nõunik, et see on hoopis teise osakonna teema. Teine hea võte on kirjadele mitte vastata, mida kasutatakse intensiivselt. Katsu sa aga vastupidi teha! Ettevõtluse toetamine peab olema riigi ja omavalitsuse üks tähtsamaid ülesandeid, sest kui ei ole väliskaubandust ja puudub lõpptarbija, eriti omamaise kauba suhtes, siis läheb iga sent väliskapitalile ning see on juba halb eesti majandusele tervikuna. Seega Ansip, pane oma ministeeriumid tööle ja näita, et sul on plaan olemas kriisi ületamiseks.

Kui riik on kriisis, siis minnakse maksumaksja rahakoti kallale

Just nii ta on. Nagu oli karta kõige hullemat maksab tavaline lihtne maksumaksja kinni meie "eliidi" halvad valikud ja uskumatult kehva juhtimise. Senimaani pole valitsus suutnud välja pakkuda ühtegi plaani kriisist pääsemiseks. Praegune kärpimine ei peata kriisi, vaid pikendab selle agooniat. Seda oli näha Argentinas 21. sajandi algul ja Mehhiko 1990. aastate keskel. Riiki päästab devalveerimine, mitte kärpimine. Kärpimine on hea vaid võimuladvikule, devalveerimisest võidavad kõik. Aga senimaani kuni jätkatakse jäika omakasulikku poliitikat, peab maksumaksja meie poliitikute lollused ja kapriisid kinni maksma. Nüüd mõelge sotside europarlamendi valimislubaduse peale ja naeratage endale. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=22969063&l=fplead

Sionism on rassism

Leidsin paar päris huvitavat Palestiina veebisaiti. Nimelt olla täna ÜRO-s kõva vaidlus käinud, kuna rassismikonverentsil üritatakse sionism panna ühte patta natsismiga. Iisrael on oma diplomaatilise esindaja koju saatnud, mõned Iisraelit toetavad riigid ei osalenud (üllatus üllatus ka USA) kongressil. Eesti esindaja astus argpükslikult saalist välja peale seda kui Ahmadinejad rääkis, et juudid olid oma iseseisva riigi koidikul üle 700 000 tuhande araablase küüditanud ning ÜRO otsusele vilistanud. Järk-järgult on palestiinlasi sunnitud elama koonduslaagrites (Gaza sektor, Läänekallas), mida hellitavalt kutsutakse tsooniks. Samuti on Iisrael kas ostnud ära terroristid või muud moodi altkäemaksu andnud ning süüdistab palestiinlasi terrorismis ning ainus vastus sellele on sõda ja palestiinlaste õiguste kitsendamine. Vaadake, õige terrorist ei lähe turule või muusse rahvarohkesse kohta pommivööga ja ei õhi oma inimesi. Esiteks pole seesugustel tegelastel halastust Koraani poolt, teiseks tekitab see ainult viha oma rahva poolt. Õige terrorist halvaks riigi infrastruktuuri, mürgitab vee, katkestab lennuühenduse, elektriühenduse, võtab peaministri pantvangi, jne. Õiged terroristid käituvad just niimoodi. Israel on olukorda osavalt maskeerinud ning on tänu pseudoterrorirünnakule leidnud sobiva ettekäände vaherahu murdmiseks. Eesti esindaja, kes täna saalist välja marssis, on aga tõeline argpüks, kuna kui me tahame et tunnustataks meie küüditamist ja tuntaks sellele kaasa, siis me peame ka mõistma teiste riikide kurba saatust. Ei saa olla nii, et vaat kui palju meid on küüditatud, aga see sõda Palestiinas, see on nende mure, las kärvaku ja las juudid teevad neile otsa peale. See käitumine on kindlasti taunitav ning Eesti presidendi asemel noomiks ma seda diplomaati (Tõnis Nirk). Niikaua kuni sionismi suhtutakse pehmelt ning pigistatakse silm kinni selle suhtes, mis toimub Lähis-Idas, niikaua ei avane ka vaegnägijate silmad.

Eesti rippumatu poliitika?

ÜRO peakorteris on kuumad päevad seoses rassismikonverentsiga. Muidu nagu kõik OK, kuid materjalide hulgas räägitakse ka juutidest ning süüdistatakse neid rassisimis. Loomulikult teame me kõik et ka juudid on rassistid, seda eriti araablaste suhtes. Iisraeli valitsus on saavutanud selle, et USA ei osale konverentsil (Obama "uus" poliitika?), samuti ei osale mõned Euroopa riigid. Eesti osaleb, kuid lahkus "iseseisvalt" saalist, peale seda kui Mahmoud Ahmadinejad rääkis oma kõnes, et holokausti (loe: holocashi) pole olemas olnud ja sionism on oma loomult rassistlik. Kahju, et Eesti ei suuda väärikalt käituda, kuid eks nii kõrgemalt poolt nõutakse.

Looduslik paber

Bernie linnas Tasmaanias on üks tehas hakanud tootma WC-paberit vombati väljaheidetest. Paber on olnud populaarne suveniir turistide hulgas. Creative Paper tootis küll enne känguru-paberit, kuid turistide nõudmistel otsustati vombati-paberit teha. Keetmisel pidi küll jälk lõhn eralduma, kuid tulemus pidi olema suurepärane. Kogu paber tehakse vombati nimega Nugget väljaheidetest, kes elab looduspargis Cradle Mountain'i lähedal. Kuna vombatit söövad enamasti taimekiude on nende väljaheide ideaalne paberi tootmiseks. Vombatid valiti välja ka sellepärast, et nad annavad koaaladest või teistest kukkurloomadest rohkem saaki.

Korruptsioonist riigis

Professor Jüri Saar kirjutab Delfis, et Eestis on lihtne olla korruptant. Paraku ta nii on, kuna kõik algab erakonna rahastamisest. Näiteks kui mina toetan nüüd mingit erakonda 2 miljoni eest, siis ma soovin ka selle eest midagi vastu saada, näiteks mõnda sõbrahinnaga saadud kinnisvaratükki, mida saaks arendada, või kasvõi invaluba tasuta parkimiseks (kõlab ju võikalt?). Seega on rahastamine enamasti seotud ka vastuteenega, mis ei ole ka mingi ime. Teine korruptsiooni variant on seotud võimuga. Näitena võib tuua Tauno Kangro, Andres Operi, Henrik Normanni, Peeter Rebane, Mikk Saare jne. Kõik need tuntud inimesed vajavad midagi, kes jalgpallikooli, kes tellimusi, kes mingeid ruume tegutsemiseks ning selleks on neil vaja erakonda, kuna Eesti onupojapoliitika äärmusliku variandi tõttu ei saavuta siinmail midagi ilma erakondliku kuuluvusega. Mis on tulemuseks: Andres Operi sai omale jalgpallikooli koos maaga, Tauno Kangro tellimusi Tallinna linnalt, Normann saab ilmselt Keski pidude õhtujuhiks, jne. Seda kõike võib nimetada poliitiliseks korruptsiooniks. Korruptsioon on alati seotud võimu ja rahaga. Raha on korruptsiooni liikumapanevaks jõuks, võib on aga staatus mis aitab korruptiivseid tegevusi kergemini läbi viia. Niikaua kuni erakondades on idealistide asemel karjeristid jätkub korruptiivne tegevus ka edaspidi ning elmarsepluse eest pole meil kahjuks pääsu.

Bundesliga 28. voor

Kuna olen suur jalgpallihuviline ja pean end ka mõnel määral spetsialistiks, siis alustame ka spordikommentaaride lisamist:

Nädalavahetusl peeti Saksa Bundesliga 28. voor, mis tõi kaasa suurüllatuse, sest tabelis viimasel kohal olev Karlsruhe suuti 753 kuivale jäädud minuti järel värava lüüa! Kuigi Hoffenheim on viimastes mängudes kesine olnud ning Luiz Gustavo teenis endale järjekordse punase kaardi, on Karlsruhe saavutust raske ülehinnata. Tulemuseks õiglane 2:2.
Cottbus oli pärast Bielefeldi võitu ilmselges pohmellis, sest Schalkele vannuti võõral väljakul 0:4 alla. Schalke treeneritekolmik Büskens, Mulder ja Reck on endiselt kaotuseta. Ehk tehti viga kui eelmise hooaja lõpul toodi Rutten sisse, mitte ei jätkatud Büskensi ja Mulderiga?
Köln on otsustanud oma hooaja lõpetada ja Stuttgart sai võõrsil kerge 3:0 võidu. Mario Gomez, kes ilmselt mängitab Saksamaa eest oma kaksikvenda lõi kübaratriki.
Bochum pidi miniderbis Dortmundile alla jääma, üllataval kombel on Dortmundil väikseim arv kaotusi. Raske võit Wolfsburgile, jätkatakse endiselt esimesena ja vaid tuul ütleb, millal hoog peatub. Massiivne võit ka Bayernile, kes Bielefeldi harva täistribüüni kiuste suuti saavutada raske 1:0 võidu. Frankfurt jätkab eikellegi maal rühkimist, alistades nõrga Gladbachi 4:1. Gladbachi, Bielefeldi, Cottbuse kaotus muudab jätab pinged tabeli alumises otsas endiselt suureks.
Võitluses tiitli pärast jätkavad endiselt Hamburg ja Hertha, mõlemad said küll raske võidu, Hamburgi oma küll numbriliselt raske. Bremenile on see hooaeg pettumus olnud ning nõrka ründejõudu üritatakse Kuranyi ostmisega kompenseerida.

Nädala täkk: Schalke 04
Nädala kalkun: 1. FC Köln

Kuidas aga näevad välja võiduvõimalused liigas. Hetkel ei tasu esimest viite meeskonda tiitliheitlusest välja lülitada, kuna vahe on 6 vooru enne lõppu vaid kuus punkti. Kui suureks hinnata siis liidrite tiitlivõimalusi:

VfB Stuttgart 51 punkti ja hetkel 5. koht: Stuttgarti on ootamas rasked mängud, võõrsil Schalke ja Bayerniga, kodus Wolfsburgiga, kui kõik hästi läheb võidetakse kõik kolm kodumängu, sealhulgas ka Wolfsburg (kes pole eriti hea võõrsil olnud) ja võõrsil kas võidetakse või viigistatakse Arminiaga ja kaotatakse kaks mängu. Seega peaks Stuttgart lõpetama 61 punkti peal.

Hertha 52 punkti ja hetkel 4. koht: ees on neli võõrsilmängu, millest Karlsruhe vastu peaks võidu saama ja Hoffenheimi vastu viik, HSV-le kaotatakse ja Kölni tulemus on kahtlane, derbi Schalke vastu heal juhul võidetakse, ainus kindel mäng on kodus Bochumi vastu. Ideaalis saadakse 11 punkti, ilmselt aga 8. Seega 60 punkti Herthale.

HSV 54 punkti ja 3. koht: esimesed kolm mängu on rasked, viimased on lihtsamad. Lisaks kohtutakse 4 korda Bremeni vastu. Tihe graafik võib Hamburgile saatuslikuks osutuda, kuna nad on rõhutanud et kõigi kolme tiitli pärast võideldakse. Kõik kodumängud ilmselt võidetakse, võõrsil on Bochum ilmselt lihtsaim vastane. Kaotus võetakse vastu Werderi ja Dortmundi vastu. 12 punkti juurde teeb siis 66.

Bayern 54 punkti ja parema väravatevahega 2. koht: suurfavoriit on saanud üllatuskaotusi, kuid hetkel sihitakse esikohta, vastasel korral saab Klinsmann ilmselt kinga. Graafik soosib münchenlasi, kuna ees on 4 kodumängu, võõrsil tuleb mängida Cottbuse ja Hoffenheimi vastu, millest saadakse kas 4 või 6 punkti. Tahaks loomulikult loota Hoffenheimi tagasitulekut. Kodus on raskeimad mängud Stuttgarti ja Schalke vastu, nende kahe vastu saadakse 4 punkti, ülejäänud 2 kodumängu võidetakse. Bayerni saldoks kujuneb 14 punkti, kokku seega 68.

Wolfsburg 57 punkti ja liider: raske uskuda et Wolfsburg võib liiga võita, kuid kõik märgid osutavad sellele, parim ründeliin, noor ja energiline võistkond, parim treener. Eesolevast 3-st võõrsilmängust võidetakse Cottbus, viik Hannoveri vastu ja kaotus Stuttgartile. Kodus aga võidetakse kõik kolm mängu, raskeim on mäng Bremeni, kellele karikasarjas vannuti alla 2:5, sealt võib tulla ka esimene kodukaotus. Punkte seega 67-69.

Minu ennustus: Wolfsburg siiski vääratab kuskil (kaotus võõrsil Hannoverile ja võib-olla hooaja viimases liigamängus Werderile) ja Bayerni nopib ikkagi esikoha. Kolmandaks jääb ilmselt HSV ja neljandaks tuleb Stuttgart.

Hiina tuumakatsetuste ohvrid

Kuigi Gobi kõrbes on Hiina RV tuumakatsetused peatunud (1964 - 1996 46 tuumakatsetust) on kohalike elanike hääled esimest korda kõlama hakanud. Nii räägivad nad, et tuumakatsetuste tagajärjel olla hukkunuid kuni 190 000 inimest ning kuni 1,48 miljonit kannatanud. Salajase üksuse 8023 liikmed räägivad, kuidas nad korjasid paljakäsi radioaktiivset prahti, pesid läbi tuumapilve lennanud lennukeid ning jooksid peale tuumakatsetust paiga poole, peas vaid gaasimask. Näiteks oli üks atmosfäärist visatud tuumapomm 17.11. 1976 320 korda võimsam kui Hiroshima peale visatud. Veterani räägivad, et paljud inimesed on väärarengutega, noorelt surnud ja paljud on ka vähki haigestunud. Hiina riigilt nõutakse kompensatsiooni. Ilmselt pälvib see küll teravat hukkamõistu inimeste poolt, kuid riigid signaale vaevalt saadavad, sest ühed mustad mõlemad.
http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/asia/article6122338.ece

Riigikogu valimised 2007 tegelik tulemus

Kui nüüd eirata valimisnimekirju ja vaadata tegelikke hääli isikute järgi, siis osutub saadikuks valitute nimekiri hoopis teiseks, muidu tuleb arvestada seda, et mitmed kandidaadid loobusid Riigikokku minemast, kuna olid tegevad teises kohas (E. Savisaar), kuid:

Riigikogu tulemused 2007 populaarsuse järgi (tulemus on arvestatud valimisringkonna mandaadi järgi, ehk kui Harju ja Raplamaa saab 7 mandaati, siis 7 kõige populaarsemat inimest pääseb Riigikokku):

Reformierakond 32 mandaati (R. Lang, T. Rõivas, K. Pentus, J. Ligi, U. Paet, M. Maripuu, R. Järvi, A. Ansip, R. Rosimannus, J. Tamkivi, I. Sooäär, U. Tiidus, S. Vare, K. Ojuland, R. Antropov, J. Rahumägi, R. Aidma, M. Atonen, T. Kõiv, P. Aru, I. Gräzin, T. Leinatamm, U. Kruuse, L. Jänes, H. Astok, U. Klaas, M. Lepik, I. Eenmaa, M. Klaassen, M. Raidma, V. Linde, J. Vlassov)

Keskerakond 27 mandaati (V. Savisaar, V. Velman, V. Vassiljev, E. Savisaar, O. Sõtnik, R. Ratas, J. Ratas, S. Oviir, M. Reps, A. Riisalu, N. Malleus, A. Seppik, T. Varek, M. Stalnuhhin, V. Korb, E. Efendijev, T. Kuusmik, L. Kaljuvee, K. Pürg, J. Aab, M. Tuus, P. Võsa, A. Must, H. Lenk, I. Luigas, K. Laanet, K. Must)

IRL 18 mandaati (J. Aaviksoo, M. Laar, J. Parts, L. Vahtre, U. Reinsalu, T. Veskimägi, M. Mihkelson, M.-A. Kelam, E. Kull, T. Kõuts, M. Pomerants H.-S. Seeder, E. Ergma, T. Lukas, P. Tulviste, E. Nool, T. Velliste, K. Mand)

Sotsiaaldemokraadid 13 mandaati (E. Nestor, K. Saks, H. Rumm, P. Kreitzberg, L. Tõnisson, J. Tamm, I. Saar, K. Pärnits, S. Mikser, H. Pikhof, M. Meri, I. Padar, M. Soosaar)

Rohelised 7 mandaati (P. Jalakas, V. Tamme, A. Poolamets, M. Strandberg, M. Lotman, T. Mägi, T. Trapido)

Rahvaliit 3 mandaati (J. Marrandi, V. Reiljan, E. Tuiksoo)

ja last but not least Konstitutsioonierakond 1 mandaat (D. Klenski!)

Ehk seega ametlikud tulemused ja tegelikud tulemused:

Reform 31/32 -1
Kesk 29/27 +2
IRL 19/18 +1
Sotsid 10/13 -3
Rohelised 6/7 -1
Rahvaliit 6/3 +3
Konstit. 0/1 -1

Suurimad võitjad riigikogu valimistel olid seega rahvaliitlased, kes oma ebapopulaarsuse kiuste said 3 kohta rohkem kui vaja, suurimad kaotajad aga sotsid, kes kaotasid 3 kohta. Üldiselt on palju huvitavam see, kes oleks pidanud Riigikokku saama, kuid kes tegelikult said, kuid see nõuab pisut suuremat analüüsi.

Sinivereliste sugulussidemed

Tuleb välja et praktilised kogu Euroopa monarhid on omavahel sugulased, nii nagu ka omavahel abielus olevad Inglise monarhid Elizabeth II ja Edinburghi prints Philip. Kuidas küll küsivad huvitatud? Asi on keeruline, kuna tänu erinevat liini pidi on praktiliselt kogu Euroopa kuningakojad suguluses, pole ime et seal leidub ka defektiga järglasi (Carlos II, Aleksei, jne). Aga hakkame siis arutlema keerulist niiti piidi. Kõigepealt Elizabethi ja Philipi sugulusside. Elizabeth on teatavasti Georges VI tütar, Georges VI oli Georges V poeg, kes oli omakorda Edward VII poeg, Edward VII oli kuninganna Victoria poeg. Prints Philip on aga Kreeka troonipärija Andrew (Andrei) poeg, kes oli omakorda Kreeka kuninga Georgios I poeg, Georgios I õde oli Alexandra, kes oli omakorda abielus Georges V-ga, kes on Elizabeth II vanaisa. Niisiis on Elizabeth II ja Philipi vaheline sugulusside selline: Elizabeth II vanaisa ja Philipi vanaisa õde olid omavahel abielus. Nii et siniverelised hoiavad oma verd puhtana ja ei luba juhuslikke tegelasi troonile.
Teistest sugulussidemetest: Briti kuningapere on omavahel suguluses ka Taani kuningaperega, kuna Aleksandra, kes oli Georges V naine oli Taani kuninga Christian IX tütar, Christian IX poeg oli Fredrik VIII, kelle poeg Christian X, kelle järeltulija oli Fredrik IX. Fredrik IX tütar on omakorda praegune Taani kuninganna Margrethe II. Margrethe II vanavanaisa Fredrik VIII õde Aleksandra oli seega Elizabeth II vanaisa Georges V naine.
Esimese maailmasõja osapooltest olid kõik impeeriumid omavahel suguluses: toon hetkel välja Saksamaa ja Venemaa. Saksamaa keiser Wilhelm II oli Friedrich II poeg, kelle ema Victoria oli kuninganna Victoria tütar. Venemaa keisri Nikolai II naine Aleksandra oli omakorda kuninganna Victoria tütretütar, veelgi enam keiser Aleksandr II tütar Maria oli abielus kuninganna Victoria poja Alfrediga, nende laps Marie abiellus Rumeenia kuninga Ferdinandiga. Ja veel üks sugulusside: Taani kuninga Christian IX tütar Dagmar oli abielus Vene keisri Aleksandr III-ga.
Georgios I kes oli Christian IX poeg oli isaks siis omakorda Andreile, kelle poeg on Briti kuningas Philip. Georgios I teine poeg Konstantinos oli abielus omakorda Sophiaga, kes oli Saksa kuninga Wilhelm II õde. Sophia ja Konstantinose poeg oli Aleksander, kelle tütar Aleksandra oli abielus Jugoslaavia kuninga Peter II-ga.
Seega ei piisa kuninglikel perekondadel vaid ühest sugulussidemest, vaid selleks on vaja enamat, nii olid Vene ja Inglise kuninglikud perekonnad kolmest kohast seotud. Samuti ma ei imesta kui mõni Briti troonipärija abiellub Taani troonipärijaga... Elagu verevahetus!

Sotsid pikendavad agooniat?

IRL (neiupõlvenimega Isamaaliit ja Res Publica) on avaldanud arusaamatust Ivari Padari suhtes kes pole senini suutnud ühtegi ettepanekut nimetada kust saaks veel kärpida. Padar teatavasti mõtleb juba soojale kohale europarlamendis, mida ta ka suure tõenäosusega saab, kuigi mees ei tea majandusest midagi ning näitab vaid oma kurba ja väsinud näga äratades sellega kaastunnet. Toetan IRL-i ettepanekut vähendada valitsemiskulusid, kuigi 10% on minu arvates selleks liiga vähe, kõigepealt tuleks Riigikogu koosseisu vähendada ja teiseks kuluhüvitise ära kaotada, siit algab kokkuhoid härrased! Samuti on õige toetada eksporti, kuna vaid seeläbi suudame majandust elavdada (juhul kui devalveerimist ei toimu). Kõik need laenuvõtmised ja kärpimised on senikaua mõttetud kuni ei suudeta ei leida eesmärki millega kaotatud raha tagasi teenida. Valitsuses käivad pikka aega käärid ning eks aeg näitab kas sellest saab esimene terve valimistsükli ametis olev valitsus või mitte.
http://www.e24.ee/?id=108684&redir=

Fakespeare?

USA ülemkohtu kohtunik John Paul Stevens on laineid löönud sellega, et toetab teooriat, mille kohaselt kirjutas Shakespeare'i nime all tegelikult Oxfordi krahv Edward de Vere. Põhjendus on lihtne, sest kuna Shakespeare'i raamatud on geniaalsed ei saanud seda luua lihtne lihunikupoiss William, kes ei jätnud endast maha ühtegi kirja, ühtegi raamatut ja ei näidanud end kunagi avalikult. Teooria on hea ja klapib, sest kust pidi üks 16. sajandi lõpu mats teadma midagi Julius Caesarist, kui ta oli kirjaoskamatu ja suure tõenäosusega ei osanud ka lugeda. Ka vihjed Shakespeare'i teostes vihjavad de Vere'ile (abiellumine Burghley tütrega = Hamleti ja Ophelia abielu, jne). Kuigi paljud Shakespeare'i teooria pooldajatele meeldib mõte, et ka tavaliselt Jürist on võimalik saada maailma tasemel kirjanik, siis vaevalt on siin tegemist uue Theodor Fontanega. Kuigi kahtlusi tekib de Vere'i surma-aastaga (1604, Shakespeare'i nime all jätkus teoseid ka pikemaks ajaks) on Oxfordi koolkond veendumusel, et need teosed on avaldatud peale surma. Lihtne teooria kas pole? Ühes olen ma veendunud, et võtku aastaid või aastatuhandeid aga tõde tuleb lõpuks ikkagi välja.

Sigadus Afganistanis

Jah, demokraatia nime all piiratakse kõiksugu inimõigusi ja -vabadusi selle ettekäände nimel, et siis on enamikel kodanikest turvatunne tagatud (?). Nii nagu genereeritakse meile müütiline vastane (terrorism) on Wall Street Journali teatel asunud USA küberrünnakutele ja ka teaberünnakutele Afganistani piiril tegutseva Talibani suhtes. Journal teatab, et USA on sügavalt mures, kuna Taliban on oma piraatraadiojaamade tõttu suutnud edastada sõnumeid kohalikule rahvale, et okupandid tuleks maalt välja ajada. USA on püüdnud raadiojaamade levikut tõkestada ning samuti üritanud Pakistani veebisaite blokeerida, kuna neis aetakse USA vaenulikku juttu. Propagandaveski jahvatab täiega, kuna USA saadab ka Pakistani 4000 sõjalist instruktorit eesmärgiga anda vastuhoop. Wall Street Journal räägib ka sellest, et ka Iraagis kasutas USA karmi propagandat, palgates Iraagi ajakirjanikke, kes pidid sõda ülistama ja USA rünnakutele toetust avaldama. Sama kordub ka Afganistanis, kus plaanitakse luua raadiojaamad. Nii et ärge imestage kui järsult suureneb kohalike elanike hulgas toetus USA-le.
http://online.wsj.com/article/SB124001042575330715.html

Populaarse failitirimisprogrammi juhid mõisteti süüdi

Sel ajal kui riik tegeleb pisisulide kottimise ja suurte sulide ümmardamisega saabuvad uudised Rootsist, kus neli populaarse P2P programmi PirateBay liiget mõisteti igaüks aastasele vangistusele ning kompensatsiooni 3.6 millionit $. Üks neliku liikmetest Peter Sunde ei lase aga pead norgu ning ütleb et kompensatsioonist võivad süüdistajad "vaid unistada" ning räägib et kogu kohtuotsus oli üks suur naljategemine. Sunde tõi vihjeid ka Hollywoodi filmidele, kus lõpuks võidavad head. IFPI ütles, et kogu internetist allalaaditud muusikast on 95% illegaalne ning "netipiraatide" tegevus on tunduvalt vähendanud filmi- ja muusikatööstuse käivet ja kasumit. Advokaadi Per Samuelssoni arvates oli kohtuotsus šokeeriv ning nad kaebavad selle edasi.
Põrutav lugu või mis: ühte ma siis soovitan kui te tahate olla "riigitruud kodanikud" ärge enam oma ostetud muusikaplaati teistega enam jagage, veel vähem netis. See näitab ka olukorra absurdsust: oletame et sa ostsid plaadi, mille laenad sa oma sõbrale, kes laeb muusikat alla, kes saadab omakorda edasi. Ka see juhtum on piraatlus, kuna ahne multimeediatööstus tahab et iga inimene ostab ühe eksemplari, mitte ei toimu genosseliku laenamist. Säh sulle multimeediatööstust
Loomikult hoiame PirateBay tegevusel ka edaspidi silma peal.
http://uk.reuters.com/article/rbssConsumerGoodsAndRetailNews/idUKLH12337620090417

Säästkem toitu + hädakaitse

Urmo Soonvald kutsub Delfis üles toitu mitte ära viskama vaid andma selle hädavajajatele. Mõte on õige, tihti näeme õhtustel poelettidel seisvat sooja toitu, rääkimata letil olevatest toidukaupadest. Mis on lahendus? Näiteks võiks õhtul poe juures, hetkel mil pood pannakse kinni, olla Tallinna linna auto, mis võtab peale kogu toidu mis on realiseerimata ning viib selle Tallinna supiköökidesse. Siis võib kindel olla et see toit jõuaks ka abivajajateni. Koos sellega võiks supiköögi kasutamise õigus olla kõikidel töötutel. Menüü muutuks mitmekesisemaks ning poel pole vaja enam karta et kahtlased inimesed risustavad nende ümbrust, pealegi oli see toit juba äraviskamisele mõeldud. Seega inimesed, olgem kokkuhoidlikud ja aidakem hädasviibijaid, kuid eristagem võltsvagadust ja tegelikke abivajajaid.
Artikli esimene pool tegeleb seaduse hurjutamisega, mis on õige, kuna Eesti on väga palju seadusi, mis vajavad läbivaatamist, eelkõige häirib aeglane kohtumenetlemine ning vangistuse kui karistusviisi devalveerimine. Samuti on hädakaitse mõiste rudimentaarne, mis tavaõiguses kasutatakse õigusrikkujate poolt ära. Siit üks näide: kaks meest tulevad sulle tänaval vastu ning peatavad su, nad soovivad nimelt su raha. Sul pole mingit võimalust ära joosta, sest nad tulid ootamatult ja jõud nendest üle ei käi. Vabatahtlikult sa neile raha ei anna, seega võtavad nad sust kinni ja hakkavad sind peksma, leiavad üles su rahakoti ja tahavad ka su riideid eemale. Poolpekstuna võtad sa oma põuest revolvri ja lased inimjätised maha. Tegu oli õige teoga mis väärib kodanikualgatust: kurjategijale vääriline palk. Kuid mida ütleb Eesti Vabariigi seadusandlus: Kriminaalkoodeksi paragrahv 104 ütleb, et tapmise eest hädakaitse piiride ületamisel karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. Ilmselgelt tuleb kohtunik küsima, et miks sa neid rusikatega vastu ei löönud, miks sa ületasid hädakaitse piire. Jutt jutuks kuid mõtteainet on. Niikaua kuni kurjategijaid hoitakse kui s***a pilpa peal, jätkub karistamatuse tunne, sest kui elav näide on olemas, pole palju vaja et seda järgitakse.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=22864269